Erik Ehasoo artiklid Õpilaslehes

Õ7 - Kiire kevad

Eesti Õpilasasesinduste Liidus on praegu kiired ajad. Kes korraldab üldkoosolekut, kes lõpetab oma ametiaega, kes alustab seda, kes muretseb oma tuleviku pärast ja kes ei oska enam midagi peale hakata. Sulgi ja karvu lendab aga igal sammul.

Tänavu aprillis toimuv üldkoosolek (mis on EÕEL’i kõrgeim otsustusorgan) saab olema suurima eelarvega ja üldse uhkeim, mis siinmail enne nähtud. Viimsi koolis toimuvale üritusele on kutsutud külalised kõikidest Eesti liikmeskoolidest, lisaks ka väliskülalised naaberriikidest Soomest ja Lätist, aga ka Leedust ning Saksamaalt. Samuti on kohal meie ühiskonna sanitar – meedia.

Seega võib öelda, et EÕEL’i juhtkond, töötajad ja aktivistid on ärevuses. Eriti pingeline on olukord juhtkonnas, kellest siiski uude juhatusse ei kandideeri keegi. Palju tööd tuleb tegema hakata oma koha üle andmisega, sest kui juhatus vahetubki, peab töö sujuvalt jätkuma ning liit alati olemas olema.

Nõnda siis on algamas kiire valimisralli – valmis peab kirjutama uhked motivatsioonikirjad, ideaalinimlikud CV’d ning tegema lobitööd potensiaalsete valijatega. Õpilaste esindajad peavad hoolt kandma oma järelkasvu ning EÕEL´i püsivuse pärast – kõik juhatuse kohad peavad saama täidetud tublide ja edukate noortega, kes järgmise aasta jooksul võiksid liitu veel kõrgemale ja kaugemale viia. Kõigil saab raske olema, sest juhatust valides peab värviliseks võõbatud sulgede alt ka tiibu märkama.

Viimasel hetkel otsustasin ka ise juhatusse kandideerida, sest kuigi olen siin pool aastat juba olnud, tundus, et enne ülikooliteele asumist saaksin veel liidu hüvanguks üht-teist ära teha. Kahjuks selgus, et kuna minu kool ei ole EÕEL’i liige, ei saa ma juhatusse kandideerida, kuigi siiani see probleemiks ei olnud. Ilmselt leidis juhatus, et minu, vanakese, kel silmad juba kokku vajuvad, asemel peaks siin olema mõni märksa noorem ja atraktiivsem särasilmne aktivist, sest uus veri on ikka parem kui vana.

Kokkuvõttes on üldkoosolek üks tore üritus, kus saab palju nalja, pulli, sulli ja feimi, kulli ja teisi värvilisi asjandusi. Kindlasti teeb aga ürituse nii omalaadseks ja populaarseks higi, veri ja pisarad, mida piserdatakse teinekord üsna ohtraste. Ja ega see lõpuks erinegi oluliselt üle-riigilisest parlamendivalimisest – superstaariks tahavad ju kõik saada...

posted by Erik Ehasoo @ 19:50